Täna tegime kuttidega väikse matka

Blogi

Kommenteeri
Täna ärgates vaatasid kutid (Elf - kuldne retriiver; Fly - bordercollie) mulle sügavalt otsa. Nende nägudest võis välja lugeda tungivat soovi minna koduhoovist kaugemale, avastada maailma ja tunda vaheldust. No ja kuidas ma olekski saanud sellistele nägudele ei öelda.
Mõtlesin, et okei, teeme ära. Mina ajasin kiiresti matkariided selge, kuuma tee termosse, paar võileiba ka kaasa, kutid tegid hommikuringutusi ja pistsid viimased krõbuskid kõhtu. Üheskoos pidasime plaani, et  kuna pole ammu matkanud, siis teeme pigem täna lühemat sorti matkamise. Kõik lõid käpad kokku ja nii me siis panimegi Rahtlast ajama mere suunas. Kuna mereäärde ja tagasi oleme käinud mitmeid kordi, siis selle 5km tegime sohki ja läksime autoga, et jõuaks ikka kaugemale.
Autost välja saades, olid Elf ja Fly nii ekstaasis, et panid kohe ees minema. Tendents, et nemad suure hoga ees ja mina järgi jätkus kuni lõpuni välja. Meid ootas mõnus Abula matkarada. Kõik vastas lingil toodud kirjeldusele: "Tore ja meeleolukas mereäärne matkarada. Eriti kena kevadel. Loopealne männik ja pankrannik annavad võimaluse elutsemiseks paljudele erinevatele taime-ja loomaliikidele. "
Alguses külastasime meile kalliks saanud ujumiskohta, aga vette kohe üldse ei kutsunud, vähemalt mind ega Fly'd mitte. Elf, aga oli esimese asjana naerusuil kõhuli vees. Ta on sündinud (tali)supleja. Väljatulles muidugi oli vaja mulle ka natuke karistuseks dušši teha - ju ikka selle eest, et ma taga kaasa ei läinud ja talle rangelt soovitasin mitte vette minna. Kunagi vast proovin selle ise ka ära. Äkki hakkab sama hästi meeldima kui Elfile.

Panime tempokalt edasi. Lõpuks sai rada otsa ja oli valida, kas minna mööda autoteed, kus küll väga keegi ei sõida või siis läbi metsiku looduse. Koerad valisid teise variandi, seega jätkasime mööda rannikut. Meie Flyga üritasime jätkata mööda maismaad või jääd. Elf pani igal pool kus võimalik läbi vee loomulikult. Vahepeal kasutasime võimalust ja hoopis uisutasime - viskasin kuttidele oksi ja vahepeal said nad selline hoo sisse, et ei saanud jääl pidama enam ja nii nad siis libisesid külg või nägu ees mööda jääd, aga tundus, et neil oli lõbus või vähemalt mul oli seda vaadata lõbus. Ise käisin loomulikult läbi jää ja siis oli neil lõbus vaadata, kuidas kirusin ja simplesin, et pääseks kuivale pinnale.

Vahepeal tegime väikse lõunapausi. RMK plats sobis selleks ideaalselt. Mina sain pool võileiba ja kutid said teise poole.  Mõlemad RMK laagrikohad, mis teele jäid olid väga viisakad ja mõnusad ning kena vaatega merele. Kindlasti tuleme siia soojemate ilmade saabudes tagasi. 

Tagasi tulime mööda teed ja see oli ka tore ja märgatavalt kiirem variant. Tagasiteel tegime koos ka ühe selfie ja siis poisid tahtsid kahekesi ka pilti teha ja nii nad poseerisid mulle kahe puu vahel. Kutid olid tublid kaaslased ja oleksid edasigi pannud, aga minule tänaseks aitas küll. Kilometraaži ei vaadanud, aga ajaliselt ligi 5 tundi tempokat sumpamist väsitas natuke ikka.
Kui koju lõpuks jõudsime olid kutid päris väsinud. Preemiaks lunisid nad mult välja loomulikult kõhu alt sügamist ja siis otsustasime kolmekesi nautida kaminasoojust ja nüüd 2 tükki meist (ma ei ütle, millised kaks) vaikselt norskavad siin. Kui sauna ka keegi kütaks võiks päevaga rahule küll jääda.

Lisa kommentaar

Email again: